Dokumendid

PÕHIMÄÄRUS     ARENGUKAVA


LISA 1: HAIBA LASTEKODU ARENGUKAVA AASTATEL 2011-2015

Koostasid: Lea Tikenberg, Sirje Just, Triin Taal
Konsultandid: Aare Ets, Merike Lepik

I  SISSEJUHATUS

Käesolev arengukava on dokument, mis kirjeldab asenduskodu Haiba Lastekodu (edaspidi lastekodu) tegevust ja hetkeseisu; määratleb ära lastekodu kui laste hoolekandeasutuse võimalikud arengusuunad, tegevusvaldkonna ja arengukava uuendamise korra aastatel 2011-2015.
Haiba Lastekodu arengukava lähtub Harju maakonna ja Kernu valla arengukavadest ning maakondliku järelevalve poolt tehtud ettepanekutest. Arengukava kuulub iga-aastasele ülevaatamisele. Arengukava koostamisel  osalesid lastekodu juhtkond ning Kernu valla ametnikud.

II ÜLDANDMED

2.1. Asukoht ja tegevusvaldkond

Haiba Lastekodu on 45-kohaline peresüsteemiga asenduskodu Harjumaa orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele. Lastekodu alustas tööd 01.12.1999, varjupaik alustas tööd 20.01.2001.
Haiba Lastekodu kui valla asutus on asutatud Kernu vallavolikogu otsusega 25. mail 1995. Asutus on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris (registrikood 75011398). Lastekodu on ööpäevane hoolekandeasutus. Lastekodu tegevuse eesmärkideks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. (Haiba Lastekodu põhimäärus 2010, 1). Peale asenduskoduteenuse osutab lastekodu ka varjupaigateenust. 10 tegevusaasta jooksul on asenduskoduteenusele paigutatud lapsi 141 korral ja varjupaigateenusele 209 korral.
Lisaks eelmainitule on lastekodu käivitanud erinevaid ennetavaid projekte abivajavate laste toetamiseks, kajastanud lastekaitse teemalisi probleeme ajakirjanduses ja teinud ettepanekuid lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks nii maakonna kui ka ministeeriumi tasandil.

III HAIBA LASTEKODU TAUST JA ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. Lastekodu eelarve

Lastekodu eelarve koosneb riigi poolt eraldatud pearahast. Pearaha suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
Lastekodu hoone kulutused on jagatud protsentuaalselt kolmeks, kus 45-kohaline lastekodu moodustab 76 %, varjupaik 7 % ja Kernu valla raamatukogu 17 %.
Lastekodult üüritud ruumides asub Kernu valla raamatukogu. Lastekodu köök  toitlustab ka kohalikku lasteaeda. Raamatukogu ja lasteaia teenindamiseks on sõlmitud leping Kernu vallaga. Vajadusel osutatakse abivajajatele varjupaiga teenust, mille ostjateks on peamiselt Harju ja Rapla maakonna omavalitsused.
Aastast 2000 toetab Haiba Lastekodu rahaliselt Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Täna võib lastekodu eelarve jagada kolme suuremasse rühma: personalikulu, majanduskulu ja otsesed kulutused lapsele. Analüüsides lastekodu eelarvet, jagunevad kulutused järgmiselt:

  • personalikulu: 65%  palgad, puhkusetasud ja sotsiaalmaks.
  • majanduskulu: 20% kantseleikulud, majandamiskulud (küte, elekter, vesi-kanalisatsioon), ruumide korrashoid (kõik hooldusvahendid, jooksev remont, prügivedu), sõidukite ülalpidamiskulu (kindlustus, remont, kütus) lähetused, personali koolitus, hoone ja vara kindlustus.
  • otsesed kulutused lapsele: 15% toiduraha, õppevahendid, väljaspool lastekodu viibimine (sõidu-. ja taskuraha), huvialaringid ja treeningud,  isiklikud hooldusvahendid, riided ja jalatsid, ravimid, prillid.

Ainult pearahapõhine rahastamine tekitab majanduslikku ebakindlust. Sotsiaalministeeriumi määrus, millega vähendada aastaks 2010 laste arvu asenduskodudes 8-le lapsele peres on kahtlemata nii töö kvaliteedi kui laste rahulolu seisukohalt hästi läbi mõeldud, aga pearahapõhise rahastamise jätkumise korral, kui pearaha suurus lähiajal ei tõuse, tekib asutuse majandamisega tõsiseid raskusi.  Laste arvu vähenedes 45-lt 32-le väheneb  asutuse eelarve ligikaudu veerandi võrra. Vaadates eelpool toodud kulude jaotust näeme, et kõige suurem kokkuhoid tuleb sel juhul teha personalikulude arvelt, sest majanduskulud laste arvu vähenedes oluliselt ei pisene.

3.2. Haiba Lastekodu Sihtasutus

Haiba Lastekodu Sihtasutus on asutatud lastekodu ehitamiseks ja peale lastekodu valmimist selle igapäevasele tegevusele kaasaaitamiseks loodud sihtkapitali valitsemiseks ja kasutamiseks. Koostöös erinevate toetajate abiga on kogutud  raha lastekodu igapäevase tegevuse kaasfinantseerimiseks. Kõige suuremaks prioriteediks läbi aastate on olnud lastekodule väikebussi liisimine. Hetkel teeb oma sõite juba kolmas buss, mis on ostetud ainult tänu sponsoritele.
Lisaks kasutatakse kogutud summasid laste vaba aja tegevuste ja huvihariduse finantseerimiseks (erinevad huviringid, autokool), kasvatajate koolitusteks ja muude ürituste korraldamiseks. Kõik rahalised toetused ja annetused kantakse just sihtasutuse arvele.
Haiba Lastekodu Sihtasutusel on 4-liikmeline nõukogu.

3.3. Koosseisud ja tegevust reguleeriv dokumentatsioon

Lastekodus on loodud 30,25 ametikohta, millest juhtkond moodustab 13%, pedagoogiline personal 72%  ja  teenindav personal 13%. Personali koosseisu määrab lastekodu juhataja oma käskkirjaga.
Lastekodu pedagoogiline personal koosneb kasvatajatest (20). Kasvatajad töötavad vahetustega ja omavad (või on asunud omandama) vastavat erialast ettevalmistust. Abipersonali on minimaalselt, kuna suur osa igapäevasest tegevusest toimub peredes. Tööle on võetud kaks kokka (1,5 kohta), majaperenaine (1,0), remondimees-majahoidja (0,75) ja koristaja (0,5). Lisaks kasvatajatele on majas tööl abiõpetaja (1,0) ja muusikaringi juhendaja (0,5). Juhtkonda kuuluvad juhataja (1,0), lastekaitsetöötaja (1,0), personali- ja haldusspetsialist (1,0) ning majandusjuhataja/ bussijuht (1,0). Lastekodu raamatupidamine on üks osa Kernu valla raamatupidamisest.
Lastekodu kui asutuse tööd reguleerivad järgmised organisatsioonilised dokumendid:

  • põhimäärus
  • töö sisekorra eeskiri,
  • kodukord,
  • tuleohutuse nõuded ja  üldeeskiri,
  • eelarve,
  • enesekontrolliplaan,
  • ametijuhendid.

Haiba Lastekodu kui Kernu valla asutus lähtub oma töös Eesti Vabariigi ja Kernu valla õigusaktidest.

3.4. Hoone ja töökorralduse kirjeldus

Lastekodu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ehitis, mis on jaotatud 4-ks korteriks ja administratiivosaks. Hoone keskseks ruumiks on aatrium, mida kasutatakse erinevate ürituste läbiviimiseks ja kust pääseb korteritesse. Kolm korterit on 7-toalised ja läbi kahe korruse. I korrusel on köök, garderoob, elutuba, 4-kohaline lastetuba koolieelikutele, kasvataja tuba, WC ja vannituba. II korrusel on neli 2-kohalist tuba, WC ja vannituba. Ühes korteris on seega kohti 12 lapsele – 4 koolieelikule ja 8 kooliealisele lapsele. Neljas korter on ühekordne ja koosneb 4-st väikesest toast ning avatud köögist, mahutades 8 last. Vastavalt sotsiaalministeeriumi määrusele on alates 2010 aastast pere suuruseks maksimaalselt 8 last. Pered on kaasaegselt ja nõuetekohaselt sisustatud ning 2005a suvel tehti korterites sanitaarremont.
Administratiivosas asuvad juhataja, personali- ja haldusspetsialisti ning lastekaitsetöötaja kabinetid, kilbiruum, suur köök, koosolekute ruum ning abiõpetaja ja muusikapedagoogi ühine kabinet. Majas on traadita interneti leviala.

Harju Maavalitsuse poolt 2007a. viieks aastaks väljastatud tegevusloa alusel on Haiba Lastekodus 45 kohta.
Lastekodu külastavad ja kontrollivad regulaarselt Toidu- ja Veterinaaramet, Tervisekaitseamet ja Päästeamet. Hoone on varustatud valvesignalisatsiooni ning automaatse tulekahjusignalisatsiooniga. Hoone ja sisustus on kindlustatud.
Lastekodu juurde kuulub paekivist abihoone, mis asub 200m eemal ning on samuti signalisatsiooniga varustatud.
Lastekodu kasutab igapäevaste sõitude tegemiseks Haiba Lastekodu Sihtasutusele kuuluvat 13-kohalist väikebussi Citröen Berlingo, kasutusrendile on võetud sõiduauto Skoda Octavia.
Majas ei ole koosseisulist meditsiinitöötajat, logopeedi ega lastepsühhiaatrit, aga aastaid on tehtud koostööd kindlate erialaspetsialistidega, kes käivad regulaarselt lastekodus. Vajadusel käiakse erinevate spetsialistide vastuvõtul väljaspool maja.

IV LAPS LASTEKODUS

4.1. Lapse paigutamine lastekodusse

Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile (ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon 1991).
Sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt tohib last kodust ja/või vanema(te)st eraldada järgmiste asjaolude  üheaegsel esinemisel:

  • puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu;
  • perekonna ja lapse suhtes kasutusele võetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
  • lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides (Sotsiaalhoolekande seadus 1995).

Lastekodusse võetakse eelkõige Harju maakonna orbusid ja vanemliku hoolitsuseta lapsi. Vastuvõtt lastekodusse toimub asenduskoduteenuse halduslepingu alusel, mille lastekodu sõlmib lapse elukohajärgse omavalitsuse ja Harju Maavalitsusega. Otsuse lapse hoolekandeasutusse paigutamiseks teeb lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus, kes valmistab ette lapse riiklikule hoolekandele võtmiseks vajalikud dokumendid. Lapse paigutamisel lastekodusse annab lapse elukohajärgne maavalitsus lastekodule üle lapse dokumentatsiooni, mille loetelu kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. Dokumendid säilitatakse lapse kohta peetavas toimikus, kuhu lisatakse lapse lastekodus viibimise ajal kõik dokumendid, mis on lapsele elus olulised (Haiba Lastekodu põhimäärus 2010, 2).

4.2. Lapse elu lastekodus

Iga lapse jaoks on koostatud lastekodus toimik, ja kasvatajate juhendamisel eluraamat, millesse kogutakse fotod, tunnistused, diplomid ja muud lapsele olulised mälestusesemed. Eestkosteasutuse poolt koostatud juhtumiplaani ja tegevuskava uuendatakse regulaarselt. Vajadusel avatakse lastele arveldusarve, kuhu laekub toitjakaotuspension või mõni muu neile määratud raha (stipendium, KOV toetus). Laps saab oma arvet kasutada eestkosteasutuse loal ja kokkuleppel lastekodu juhtkonnaga. Lastele vormistatakse isikut tõendavad dokumendid. Lastekodus elavad lapsed on enamasti kohaliku perearsti registris.
Bioloogilised vanemad, sõbrad  ja sugulased saavad lapsi lastekodus külastada eelneva kokkuleppe alusel lastekodu juhtkonnaga. Vanemate ja sugulastega suhtlemine on soositud, kui suhtlemine ei kahjusta last emotsionaalselt ega avalda muud kahjulikku mõju. Vanemate suhtlemist lastekodus elava lapsega võib piirata või keelata, kui selleks näevad vajadust eestkosteasutuse esindaja või lastekodu töötajad.
Lapse registreeritud elukoht jääb sinna kohalikku omavalitsusse, kust laps pärineb. Lastekodus elavad lapsed pöörduvad täisealiseks saades tagasi oma kunagisse kodukohta ja seega on oluline hoida kontakti lapse kodukoha ning lähedastega. Siin on suur roll lapse eestkosteasutuse ehk kohaliku omavalitsuse esindaja aktiivsusel, kelleks on enamasti sotsiaal- või lastekaitsetöötaja (kontakt on seega ametnikupõhine).

4.3. Lapse suhted väljaspool lastekodu ja lahkumine lastekodust

Sotsiaalministri määruse kohaselt võidakse laps lastekodust anda ajutiselt (nädalalõppudeks, koolivaheaegadeks) perekonda hooldamisele arvestades lapse tahet, lapse seadusliku esindaja nõusolekut ja ajutist hooldamist taotleva perekonna elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust. Ajutiselt perekonda hooldamisele antud lapse ülalpidamiseks antakse perekonnale lastekodust kaasa toiduraha, mille suurus on fikseeritud.
Lapsed võivad olla asenduskoduteenusel kuni 18. eluaastani. Kui üle 18 aasta vanused lapsed jätkavad päevases õppevormis õpinguid ja neil puuduvad vanemad või hooldajad, kelle juures elama asuda, jäävad nad riiklikule hoolekandele kooli lõpetamiseni. Lapse riiklik hoolekanne lõpeb lepingu tähtaja lõppemisel, lepingu lõpetamisel osapoolte ettepanekul või lepingu lõppemisel lapse surma tõttu.
Erandina võib mitteõppiv kasvandik peale 18. eluaastat elada lastekodus varjupaigateenusel, seda lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja lastekodu vahel sõlmitud sellekohase lepingu alusel (varjupaigateenuse ostmine).

V HAIBA LASTEKODU SWOT ANALÜÜS

5.1. Tugevad küljed

Uus hoone koos kaasaegse sisustusega
Turvaline, puhas ja rahulik elukeskkond
Peresüsteemi rakendamine
Koostöö Harjumaa omavalitsuste ja lasteasutustega
Püsiv kaader
Juhtkond ja personal uuendustele aldis
Töötajate pidev enesetäiendamine
Asutuse majandamise vorm: riik + omavalitsused + sponsorid + sihtasutus Omandivorm – munitsipaalasutus
Usalduslikud suhted kohaliku omavalitsuse vallavolikogu ja vallavalitsusega
Sponsorite olemasolu Eestis ja välismaal
Varjupaigateenuse osutamine
Raamatukogu ja interneti olemasolu lastekodu hoones

5.2. Nõrgad küljed

Ebapüsiv laste arv
Ebakindel materiaalne baas
Pearahapõhine rahastamine
Paiknemine Harjumaa äärealal
Erialaspetsialistide puudumine kohapeal
Alkoholi ja  narkootikumide tarbimise levimine
Võrgustikutöö nõrkus
Hoone ja sisustuse amortiseerumine
Laste vaba aja sisustamise võimaluste piiratus
Lastekodu - kodu vs asutus
Iseseisvumiseks ettevalmistumise puudulikkus 

5.3. Võimalused

Lastekodu maine positiivsemaks muutmine teenuse kvaliteedi parandamise kaudu
Personali motiveerimine ja koolitamine
Kõrvalteenuste väljaarendamine,
Laste hoolekandesüsteemi arenemine
Võrgustikutöö parendamine
Koostöö parandamine kohalike omavalitsustega
Meeskonnatöö tugevdamine
Erinevate projektide käivitamine laste ja perede toetamiseks
Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Harju Maavalitsuse jätkuv toetus
Kujunemine Harjumaa lasteabikeskuseks
Sponsoritega koostöö jätkamine
Tugiperede koolitamine, vastava koolitusprogrammi väljatöötamine

5.4. Ohud

Materiaalse baasi nõrgenemine
Omavalitsuste politiseerimine
Narkootikumide ja  alkoholi kuritarvitamine noorte hulgas
Töötajate läbipõlemine
Võrgustikutöö mittetoimimine
Asenduskodus kasvanud lapse ebapiisav toimetulek asenduskodust lahkudes
Asenduskodude  maine langus läbi negatiivsete juhtumite

VI ARENGUSUUNAD JÄRGNEVAKS VIIEKS AASTAKS

6.1. Haiba Lastekodu visioon aastaks 2015

Lastekodu jätkab oma tegevust vanemliku hooleta jäänud lastele asenduskoduteenuse pakkumisel. Läbi projektitöö arendamise on loodud erinevad teraapiavõimalused psüühika- ja käitumishäiretega lastele. Lastekodu abihoonesse on rajatud puu- ja käsitööklass. Prioriteediks on keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ja töökasvatuse rakendamine läbi puuvilja- ja marjaaia rajamise ning selle järjepideva hooldamise.
Lastekodu hoovi on ehitatud laialdaste kasutusvõimalustega abihoone, kuhu saab paigutada aiatööriistu, õuemänguasju, jalgrattaid jms.
Laste mänguväljak on laiendatud ning olemasolev osa renoveeritud.

Loodud on 8-10 kohaline noortekodu, mis nn vaheastmena lastekodu ja päris iseseisvumise vahel võimaldab 16-18-aastastel ja vanematel kasvandikel õppida iseseisvat majandamist ja proovida iseseisvat elu lastekoduga võrreldes laiendatud võimaluste piirides, kuid siiski lastekodu korraldatud vanemliku järelevalve all. See annab kasvandikele turvatunde ja teadmise, et vajadusel saavad nad siiski alati abi ja toetust.

Töötajatele võimaldatakse iga-aastast töönõustamist ja täiendkoolitusi tööandja kulul. Välja on töötatud motivatsiooni- ja tunnustussüsteem ning sisehindamiskord. Regulaarselt viiakse läbi arenguvestlusi. Ennistatakse psühholoogi ametikoht.

Korterites on tehtud sanitaarremont, paigaldatud ühte perre uus köögimööbel, osaliselt välja vahetatud nii lastetubade mööbel (riidekapid, voodid), perede siseuksed kui ka kodutehnika

6.2. Tegevuskava

Tegevuseesmärgid vaadatakse iga-aastaselt üle ning täiendatakse vajadusel.

NR    TEGEVUS    2011  2012  2013 FINANTSEERIMIS-
ALLIKAS
VASTUTAJA
1 Lastekodu korterite ja üldruumide renoveerimine    x  x Lastekodu eelarve, fondid Lastekodu, Kernu Vallavalitsus
2 Mööbli ja kodutehnika uuendamine  x  x  x Sponsorid, lastekodu eelarve Lastekodu
3 Abihoone ning puuvilja- ja marjaaia rajamine  x  x   Lastekodu eelarve, fondid Lastekodu
4 Noortekodu rajamine    x  x Riik, fondid Lastekodu, Kernu Vallavalitsus
5 Mänguväljaku renoveerimine ja täiendamine  x  x   Sponsorid, lastekodu eelarve, fondid Lastekodu
6 Teraapiavõimaluste arendamin  x  x  x Lastekodu eelarve, fondid Lastekodu

 

 

 

See leheklg on muudetud 24/03/17 @ 7:27AM.
© Haiba Lastekodu | + | SiteX engine & design by InArmonia